Kõigest nädalake veel, ning siis puudutavad mu saapad juba õndsa Revali pinda. Oo, üllad tiklased, kuis mu veretuksed teie järgi juba igatsevad!
Aga ma ei viitsi täna pikalt jamada selle tekstiga, seega siin on mu lühikokkuvõte.
Ühel külmal talvepäeval istus Rahel üksi, trööstituna koolis, ootamas valgushelki ses pimedas talvepäevas. Ootas, kuni saabus Suur Paralleelklassiõde isilikult. Jutt tiksus vaikselt teemale õpilasvahetus, ning nii muuseas mainis Suur Paralleelklassiõde, et on võimalik minna Tallinna Inglise Kolledžisse nädalaks ajaks. Rahel teritas kõrvu. Ning sealt alates hakkas suur kadalipp, läbi kantseleide, kabinettide, avalduste ja allkirjade.
Ja siin me nüüd oleme. Nädal, kõigest nädal.
Uskumatu.
No comments:
Post a Comment